Võiksime ütelda, et hetkel kui inimene edastab midagi teisele: oma žesti, oma sõna, oma hääletooni, oma kehaliigutuse, oma emotsiooni ja oma kavatsusega, on Teater.
Leiutada uut maailma erinevate lugudega, kus värss on igapäevakeel ja poeesia ainus toit, on Loominguline.
Ja kui kõik eelnev lubab õppida vaatluse ja nautimise abil, väljudes ühest seisundist, et siseneda teise erinevasse, on see kahtlemata Tervendav.
